esmaspäev, 14. mai 2018

Laste luuletused emadepäevaks


Me emaga jõe juurde jõudsime,
me paadiga jõe peal sõudsime.
Me jõe peal nägime aasa,
me tahtsime olla tasa.

Meil on hea olla sest,
ema on meie kõrval.
Mulle meeldis see päev sest,
ema tegi palju nalju.

Meil on olla väga kena,
sest mu kõrval on mu ema.
Mulle meeldis see päev,
tema südames armastust näen.
Agnes

Emale palju nalju teen
kalju otsa jookseme.

Emaga tippu jõudsin
ilusat aasa nägin.
Emaga aasale jooksin
ilusaid lilli nägin.

Emaga koopasse jõudsin
seal ilusat aasa nägin.

Ema oli kaval
tegi nalja mulle.
Jessica

Ema on ikka oma moodi.
Jumala poolt ta kauniks loodi.
Ronisime mäe otsa, nägime külakest.
Kallistasin oma armsat emakest.
Ronisime mäe otsa, nägime tippu.
Tippu panime ilusa emadepäeva lipu.
Emma Liise

Lähme pilvedest edasi kuule
ja laseme end kanda vaiksel tuulel.
Annan sulle sooja käe,
sinu juurest ma enam ei läe.
Teeme koos ühe ilusa luule
ja seda kostub ka kaugele kuule.
Seda mõtleme kaunil puul,
inspireerib meid vaikne tuul.
Anne Sui

Ma läksin emaga kaasa,
Ta nägi ilusat aasa,
Ületasime  suure mäe,
Ema andis mulle käe,
Jooksime üle kuru,
Aasal oli ilus muru,
Ema oli ilus nagu päike,
Ema tundus kole väike
Meribel

Ema on seal näe
ta ulatab mulle käe.
Mäel on palju lilli
nägin palju lille silmi.
Ema silus minu  pead
taevas paistis päike.
Ema käed on väga head
ema ise hea ja väike.
Marta-Miia

Ema oli mäe otsas seal oli palju ojasid
ja teo kojasid.
Neid tuli aina juurde.

Kuu paistis ja lilled õitsesid.
Müra kostus väga valjult
 kivi veeres alla kaljult.
Robi

Aasal olid järjest mesilase kärjed.
Näha oli künkaid suuri,
ema läks kuuri.
Künkal oli pehme muru
ema prillid läksid puruks.
Ma kinkisin emale uued prillid,
ema ütles:”Sina oled mulle kallis.”
Oliver Gert

Ema võttis aasalt kaasa lilli,
Ema mängis sellega palli.
Vaatasime head filmi,
kus oli palju pilvi.
Ema tegi täna nalju,
väga väga palju.
Vaatasime ilusat oja,
seal oli suur kaja.
Kevo

Kus kohisevad kõrged kuused
seal ema häält siis kostub tuules.
Ema ujus tumeda vee sees
mina istusin kalju veere peal.
Kaugemal paisid kuused
kuuski painutasid tuuled
Vallo

Ema juurde jooksin üle mäe,
andsin talle hooliva käe.
Ema vaatas üle kalju,
tuul puhus väga palju

Jõudsime teise mäe tippu,
ja heiskasime seal “Ema ja Lapse” lipu.
Mäest alla läksime,
ema ütles: “Õuna äkki näksime?"
Taali

Ema jookseb nägin
Tema ees on mägi.
Ema lähme mäe tippu
paneme sinna suure lipu.
Lähme tagasi alla
laseme naeru valla.
Sellest saime rõõmu palju
lähme nüüd koos üle kalju.
Indrek


esmaspäev, 9. aprill 2018

TEATRIKUU JA MUNADEPÜHAD

Teatrikuu ja munadepüha

Märts on teinud juba ammu minekut, aprill oma sooja ja linnulauluga tervitab meid kõiki. Lapsed meenutasid, mida põnevat sai tehtud märtsikuus. 


27. märts oli rahvusvaheline teatripäev

Juhtus nii, et teatripäeval vahetasid kaks õpetajat oma kohad. Peedu kooli õpetaja Anneli tuli meile rääkima elektrist ja õpetaja Kristiina läks sellel ajal Peedule Lendteatrist laenatud nukkudega, et lastega mõnd toredat lavastust välja mõelda. Ka meie kolmandikud said nukulavastustest osa. 3. aprillil, koolis toimunud naljapäeval, mängisime oma etendust koolis hommikuringis. 

TAALI: Teisipäeval tegime klassis nukuteatrit. Selles nukunäidendis, kus mina osalesin olid tegelasteks Anja, Mihkel, sõbranna, sõbranna ema ja kõrtsirahvas. 

VALLO: Me tegime nukuteatrit. Minu nuku nimi oli Jüri. 

MERIBEL: Eelmisel teisipäeval tegime nukuteatrit. Mulle meeldis see kui me pidime ise näidendile lõpu mõtlema. 

KEVO: Me tegime ka teatrit. Mina olin Anja sõbranna. See oli nukuteater. 

ROBI: Me tegime nukuteatrit. Me saime need nukud Lendteatrist. 

ANNE SUI: Mina käisin muinasjutuvestja konkursil. Seal ma jutustasin "Inetut pardipoega". See tuli väga hästi välja. Teises voorus pidi video järgi jutustama. See tuli mul ka hästi välja. Kohta ma ei saanud, aga uusi sõpru sain ma palju. 



JA SIIS HAKKASID LAPSED ELEKTRIT ÕPPIMA.
JESSICA: Mu nädal oli tore. Peedu kooli õpetaja tuli meile külla. Ta näitas asju, mida ma ei tundnud. Me saime lõigata paberist ringid ja pärast saime vildikad. Siis pidime nii tegema, et keegi pidi hoidma nuppu ja hakkas tööle, siis pidime paberile vildikad suruma. Selle nimi oli vooluring.
ROBI: Minu eelmine nädal oli väga põnev. Meil käis külas elektri õpetaja. Ta rääkis vooluringist, see oli põnev. 

AGNES: Teisipäeval käis meil koolis Peedu kooli õpetaja. Ma sain teada, et elekter on meie sees. Me tegime elektri aparaati, et elekter töötaks. 

OLIVER: Meil käis eelmisel nädalal külas Peedu kooli õpetaja. Ta rääkis elektrist ja vooluringist. Ma sain teada, et inimene juhib elektrit. 

ANNE SUI: Teisipäeval käis külas Peedu kooli õpetaja, ta rääkis meile elektrist. Ma sain teada, kust käib elekter läbi ja kust ei käi. 

TAALI: Minu nädal algas nii, et meil käis Peedu kooli üks õpetaja, kes rääkis meile elektrist. Ma sain teada, et patareil on kaks poolt ehk negatiivne pool ja positiivne pool. Ja me saime teada, kuidas vooluring töötab.

INDREK: Peedu kooli õpetaja rääkis meile elektrist ja vooluringist. Mulle meeldis vooluringi meisterdada. Ma sain teada, et inimene juhib elektrit. Mulle meeldis elektriteema väga. 


Vooluring
Sellel pildil püütakse tõestada, et lapsed juhivad elektrit. Siiski Anne Sui ei juhtinud. Kui teda ringist eemaldati, hakkas masin ilusasti tööle. See eest tegi Anne Sui vooluteemadest ilusaid fotosid, mida näete siingi. Aitäh selle eest!


Õpetaja Pille kutsus meie kooli Aktuaalse Kaamera, et rääkida meie kooli projektist - "Sada külalisõpetajat Konguta kooli". Julgelt võtsid kaamera ees sõna ka meie klassi lapsed Taali ja Kevo. 

MARTA-MIIA: Neljapäeval kell 12.00 hakkasid meil töötoad. Üks oli muusika teemal ja teine optika. 

TAALI: Mina sain olla töötoas nimega "Optika". Seal töötoas sain ma teada, et kui vaatad kahest luubist, siis on kõik tagurpidi. 

VALLO: Me käisime töötoas optika. Uurisime ajalehti. Luubikasti abil nägime tagurpidi loodust. 

MERIBEL: Mulle meeldis optika toas see, et me ehitasime pappkastist ja luubist kaamera. 

KEVO: Projektipäeval olin ma muusikatoas. Seal õppisin hertse.

INDREK: Ma sain teada, et inimene kuuleb kõige rohkem 20 hertsi. 

JESSICA: Optika töötoas näitas, et ei pea ostma kaamerat, vaid saab ise teha kastist. Pärast näitas luupi. Me vaatasime, et kui paneme kaks luupi kokku, läks kõik tagurpidi. 

Optikahuvilised

Mõned meie kooli lapsed meisterdasid Enicsi juppidest vahvaid kevadroboteid.



INDREK: Minu munadepühad möödusid vahvalt. Hommikul tõusin üles ja läksin mune otsima. Ma leidsin enda pühademunad kuuse alt. Mulle maitsesid need väga.

KEVO: Munadepüha ajal olin pool päeva vanaema juures ja pool kodus. Me värvisime mune. 

ROBI: Neljapäeval rääkis õpetaja Kristusest. See oli väga põnev.

VALLO: Ka koolis koksisime mune.

MARTA-MIIA: Reede oli vaba, sest oli suur reede. Laupäeval käisin ratsatrennis. Pühapäeval oli munadepüha. Meie värvisime mune. Enne munade värvimist otsisime üllatusmune. Kokku leidsime 22 muna. Me tegime need õega pooleks. Kui me munad ära värvisime, siis läksime naabritele külla. Meie pere nädalavahetus möödus hoogsalt!

OLIVER: Meil läksid munadepühad päris hästi. Ma sain mune peita ja otsida. Värvisime ise veel ka mune. Ma tegin ise ja mulle tehti aprillinalju. Näiteks nii: ma võtsin Orio küpsiselt noaga kreemi vahelt ära ja panin selle asemele hambapastat. Õde küsis, miks küpsisel on imelik maitse ja ta hakkas karjuma. 

AGNES: Neljapäeval rääkis õpetaja Jeesusest. Ma sain teada, et Jeesus võttis kõik patud enda kanda. Ta pidi sellepärast surema. Teda löödi risti ja ta jooksis verest tühjaks. Õpetaja rääkis, et ta läheb kolmandal päeval taevasse. Ja ta tegigi seda. 

TAALI: Kodus värvisime mune, emme peitis šokolaadimune ja keedumune. Pärast pidime koos sugulastega mune otsima. Pühapäeval ma käisin sünnipäeval. Seal sai batuudil hüpata ja dšunglis ronida. 

MERIBEL: Ühel päeval olid ka ülestõusmispühad. Mulle meeldis kuulata Jeesuse lugu. Seepärast, et ma sain teada väikseseid detaile. Kodus ma aga kleepisin kleepse munadele. 


neljapäev, 22. märts 2018

Kevadet püüdmas

KOLMAS KLASS KEVADE MÄRKE OTSIMAS


Kevade otsimise hoos
20. märtsi õhtul saabus meie maile kevad. Kolmas klass otsustas minna vaatama juba päeval, kas kevade märke õhus leidub. Kuulasime internetist linnulaule, et teada, millele tähelepanu pöörata. Tuttavad olid tihase ja metsvindi laulud - vana hea sitsikleit ja siit-metsast-ei tohi-võtta-mitte-üks - pirrutikk olid meile juba ammu tuttavad. Kuldnoka ning musträsta lauludega on tiba keerulisem, kui neid just laulmas ei näe, on viisijuppi raskem ära tunda. 

Teejuhtideks olid Kevo ja Vallo, kes teadsid täpselt, kust kevadet leida võib. Sammud seadsime üle suure heinapõllu pajuvõsasse, kus laiutas mõõtmatu liuväli. Seda toredust ääristasidki kaunid tibukesed, mille oksi klassi korjasime kevadpühi ootama. 
Kevo pilt pajutibudest
Robi pilt "Pajutibud"

Marta-Miia pilt "Armsad ja pehmed pajutibud"

Üle põllu metsas mängisime mõned kevadised jooksumängud ja tutvusime puudega. Ja ennäe, kraavikaldal tervitas meid karikseen!
Marta-Miia "Kevadet kuulutavad seened"

Indreku karikseene pilt

Aga Vallo ütles, et tema kevadekuulutajaks on tomat Karl, mille ta ise oma aknalauale istutas. 
Vallo "Karl tomat"

Klassis istutas iga laps karpi omale veidi rukolataimi, mis kasvab toredaks tihedaks rohuks, kuhu saame peale pühi oma kaunid munad paigutada.

Imekaunist kevadet kõigile!






esmaspäev, 19. märts 2018

EMAKEELENÄDAL

KOKKUVÕTE EMAKEELENÄDALAST

Pildil toimub kiirtrükkimine. Meie klassi kiireim - Anne Sui: 151 tähemärki minuti jooksul.

Õpilaste mõtted emakeelenädalast:

  • 14. märts on Kristjan jaak Petersoni sünnipäev. Tegime ilukirja (Agnes)
  • Lennart Meri valis 14. märtsi emakeelepäevaks. Esmaspäeval kirjutasime ilusa sõna suurelt paberile, mina valisin "karu". Teisipäeval lugesime Kristjan Jaak Petersoni kohta kaks lugu. Kolmapäeval kirjutasime ilukirja. (Emma Liise)
  • Kristja Jaak Peterson oli Eesti esimene luuletaja. Me lugesime tema kohta ja see oli väga põnev. Ilukäekiri tuli minuarust kõigil väga hästi välja. Neljapäeval laulsid meie klassi õpilased ühte luuletust. Mina, Vallo, Indrek, Kevo ja Robi olime matemaatika "Känguru" võistlustel. Mul läks väga hästi. (Anne Sui)
  • Meie emakeelenädal algas Kristjan Jaak Petersoni sünnipäevaga ja sõna seletusega. (Kevo)
  • Meie kool tähistab emakeele nädalat niimoodi: esmaspäeval tegime klassiga sõnaseletust, teisipäeval lugesime Jaagu kohta, kolmapäeval, tööõpetuse tunnis, tegime ilukirja. Valisime ka kõige ilusama sõna. Minu ilusaim sõna on vihm. (Marta-Miia)
  • Emakeelepäev algas nii. Esmaspäeval tegime kunstis mingi minu jaoks ilusa sõna. (Jessica)
  • 14. märtsil on Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Ta sündis 1801. 
Arutasime teemadel, kelle võiks emakeelepäeval külla kutsuda esinema. Mõned õpilased arvasid, et Karl Erik Taukari, sest ta laulab eesti keeles.Mõned lapsed soovisid jällegi Leelo Tungalt kuulata, sest tema luuletused on väga kaunid. 

Õpetajad valivad igast klassist kaunima käekirja. Laste tehtud tööd on üleval meie raamatukogus. 

Mõned juhuslikult valitud tööd:




Nädal lõppes kiirtrükkimisega. 

kolmapäev, 21. veebruar 2018

TRIMESTER LÕPEB KAUNI PIDUPÄEVAGA

ARMAS EESTI - PALJU ÕNNE! 


Pidulikult läheme vastu vaheajale. Armas kolmandik! Võta kätte ja mängi perega üks Eesti-teemaline kahoot. Kirjuta seinale, kes teie peres kõige parem vastaja oli. (Kui nutitelefone peres palju pole, võite teha ka meeskonnad, nii et ühe telefoni juures vastavad mitu inimest.)

Arvutis mine sellele lingile. Telefoni kirjuta kahoot.it Siis sisesta arvuti antud pin telefoni ja mäng võib alata. 




VAATAME TAGASI VEEBRUARI TEGEMISTELE


Käisime Elistveres õppeprogrammil "Jalajälge jätmata"


Kevo - Me käisime Elistveres. Minu lemmikud olid põhjapõdrad. Ma sain teada, et põhjapõtradel tulevad talvel ripsmed ära. Külmaga läheksid need muidu kokku. 

Taali - Kui me ruumi sisenesime, rääkisime, mida tohib võtta matkale kaasa. Kastis olid asjad, mis tuli jagada kahte ossa: millised võtta ühepäevasele matkale kaasa ja milliseid mitte.
Indrek - Ma sain teada, mida matkale kaasa võtta. Näiteks joogivesi, taskunuga, pähklid ja kauss, kust saad suppi süüa. 



Anne Sui - Mulle jäi meelde kõige rohkem karu Karoliine. Ta tõusis kahele käpale. 
Marta-Miia - Ma sain teada, et kui Karoliina väike oli, pandi talle seltsiliseks hundikoer. 

Meribel - Alguses pidime reeglid üle rääkima, aga kõige põnevam oli siis, kui me pakkisime matkakotti. 

Jessica - Me nägime rebast, kellele mina väga meeldisin.

Agnes - Sain teada, et Elistveres on 14 liiki loomi. 

Oliver - Mulle meeldisid väga metsnugised ja rebased. Veel meeldisid mulle majas olevad pealuud. 

Robi - Mulle meeldisid väga tšintšiljad.

Vallo - Ma nägin piisonit. Kui keegi karjus, hakkasid nad kohe jooksma. 

Õpetaja - Minule meeldis kõige rohkem värskes lumes matkamine ja torni ronimine. Värske lumega kaetud maailm oli nagu muinasjutus. 

Vastlapäev oli üle mitme aasta taas lumine ja talverõõmudele valla



Vastlahommikul rääkisime kommetest, punusime võidu patsi ja laulsime "Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad" nii kõvasti, et õpetajate toas arvati, et lauluklass on kolinud kolmandasse. 


Kelgumäel vaatsime, kes suudab teha pikima liu. Võitjaks jäi seekord teine klass. 


Ka uisurajal võeti mõõtu, kes teistest käbedam. Kord oli Marta-Miia kiirem, siis jälle Vallo. 


Üks lõbus lumine seltskond tahtis hakata kelgurajalt ja uisuväljalt lahkuma, kui avastati, et Oliver on kadunud.

Ei olnudki kaudunud. Sellal kui meie juba puhata tahtsime, tegi Oliver vist oma kümnendat suusatiiru. Arvatavasti kasvavad Oliveri linad sellel aastal kõige pikemaks. 

KOHE PEALE VASTLAID RÕÕMUSTAS MEID SÕBRAPÄEV


VAHVAT SUUSAVAHEAEGA MEILE KÕIGILE!

LEIDKE KINDLASTI AEGA KA TALISPORDIKS!

neljapäev, 25. jaanuar 2018

ÜKS TÕSINE KATSETE PÄEV

KOLMAS ARVAB - KATSETADA ON VAHVA!

Kolmanda klassi jütsidel on katsete tegemine juba käpas. Mõned lapsed käisid eelmisel aastal Tallinnas laululava all teistelegi oma oskusi näitamas. Sellel aastal on samuti vaja välja valida parimad noorteadlased, kes Konguta kooli esitama lähevad. 

Seega muutus täna meie klass üheks suureks laboriks, kus üks teeb katset, teised kirjutavad kõik üles: mis juhtus, miks juhtus ja kas katse õnnestus.

Võta nüüd kinni, kes on neist parim?
Kas Anne Sui ja Robi, kes meile sarnased katsed tegid, kuid erineva nimetusega? Ühel laavalamp, teisel nõiajook.

Lisaks oli Robil kodus ette valmistatud väikesed kommid, mis vees kihisema hakkasid ja selle värviliseks muutsid. 


Emma Liisel käis katse käigus nii kiire pauk ja väike rakett lendas kaugele minema, et kahjuks see katse pildile ei jäänudki. Aga efekti oli omajagu. 

Vallo ootas, millal küll muna pudelisse roomab, aga võta näpust! Muna kinnitas ennast kindlalt pudeli suule ja ei liikunud sealt ei edasi ega tagasi. Alati ei pruugi katsed õnnestuda. Vallo arvas, et kodus õnnestus paremini, sest tegi katset toas, kuid ohutuse mõttes tulime praegu katsetama kooli välitrepile. Ajalehte põletada õpetaja klassis ei julgenud. 

 Põletamisega olid veidrad lood üldse. Meribel võttis kilekoti ja küsis meilt, mis me arvame, kas see põleb kui küünla kohale asetada. Kilekott ei põle, aga sulab ära. Seda õpetaja näidata ei lubanud. Meribel siiski väitis, et tema oskab asjad nii seada, et kilekott põlema ei lähe. Ja nii läkski! Kilekotti pandi vesi ning kui see küünlaleegi kohal oli, ei juhtunud kilekotiga midagi. Uhhhh! Tegi õpetaja kui kergendatult ohkas. 

Tore oli ka Kevo kummikinda lehvitamise katse. Kummikinnas tervitas meid rõõmsalt nagu üks kummitusekäsi ja langes siis jõuetult alla. Mis teda kergitas? Sooda ja äädikas. Nagu tainast. 


Meie katsetes olid esindatud ka kaunid kunstid. Marta-Miia lõi oma teosed habemeajamisvahuga, toiduvärvidega, piima ja nõudepesuvahendiga nagu üks tõeline kunstnik. 




AITÄH KÕIGILE KATSETAJATELE! 

teisipäev, 16. jaanuar 2018

Uue aasta esimene digipäev

DIGIPÄEVA ÜLESANDED 18. JAANUARIKS

1. EESTI KEEL
Nagu teada, saab Eesti Vabariik 24. veebruaril 100-aastaseks. Otsi internetist üks ilus luuletus Eestimaast. Kleebi see drive´i dokumenti. 
Siis: 
a) Kirjuta luuletuse alla väike ümberjutustus, millest see luuletus räägib. 
b) Jooni alla sõnad või sõnapaarid või laused, mis tunduvad sinu jaoks luuletuses eriti kaunid. Kauneid kohti tekstides nimetatakse kujunditeks. 
c) Jaga seda luuletust minuga kristiina.lohmus@konguta.edu.ee
(Reedeses arvutitunnis ütlen edasi, mida selle luuletusega teha tuleb.)

2. LOODUSÕPETUS
Kirjutasime loodusõpetuse kaante vahele laused teemal "Jõud ja liikumine". Tuleta meelde näited, millest tunnis rääkisime ja ise läbi tegime nende lausete kohta. Otsi internetist viis erinevat pilti, mis sobivad nende lausete juurde. Kleebi need drive´i dokumenti, kirjuta piltide alla laused ja jaga õpetajaga. Näide:


Kui jõud on tasakaalus, siis liikumist ei toimu. 

3. INIMESEÕPETUS
Aprillis toimub õpilaste teadusfestival Eesti Rahva Muuseumis. Kujutle, et esitad seal mõnda uurimust. Mõtle, mis see võiks olla. Kas mõni tore katse või valmisehitatud masin. Küsin seda sinult reedel suuliselt. Selles videos on mõned näited teadusfestivalil esitatud töödest.



4. MATEMAATIKA
Tee ära onkont pikkusühikute teemal. 

Kui on küsimusi, kirjuta! kristiina.lohmus@konguta.edu.com